Üç Şerefeli Mosque

Juulirde Üç Şerefeli ( e ɗemngal Turki : Üç Şerefeli Camii ) ko juulirde Ottomaan en, wuro Edirne, leydi Turkiya.

Üç Şerefeli Mosque

Juulirde

Golle imaaɗe	1438
Founded by	Murad II
Lesdi	Türkiye
Nder laamoore	Edirne
Jonde kwa'odineto	41°40′41″N 26°33′13″E
Commissioned by	Murad II
Architectural style	Ottoman architecture

Tariya

Juulirde Üç Şerefeli ndee ko sultan Ottomaan biyeteeɗo Murad II (laamɗo 1421-1444, 1446-1451) yamiri ɗum, nde mahi hakkunde 1438 e 1447.[2][3][4] Nde woni ko e cakaare daartol wuro ngoo, saraaji jumaa Selimiye e jumaa ɓooyɗo. Innde ndee ina hollita minaret mo heewaani yiyeede, mo balkon mum woni tati (e ɗemngal Turki: üç şerefeli).[5] Arannde nde wi'etee ko juulirde hesere (Yeni Cami) ngam seerndude nde e juulirde ɓooynde wuro ngo (Eski Cami) sara mayre.[6]

Mahoowo jumaa oo anndaaka. Nde mahiraa ko kaaƴe Burgaz, nde waɗi ko dome mawɗo, njaajeendi mum ko 24 m. Nde fuɗɗii mahde ko dome ɓuri mawnude e kala mahdi Ottomaan. Juulirde ndee bonnii no feewi e yiite e hitaande 1732 e yerɓo leydi e hitaande 1748 kono nde feewnaama e yamiroore Mahmut I.[2]

Panneeji ɗiɗi tile ɗi pentiraaɗi e les ɓuuɓri e turquoise e nder tympana windooji ɗii, ina gasa tawa ko fedde wootere waɗooɓe tile ɓe pawi juulirde Yeşil (1419-21) to Bursa ɗo tile ɗee mbinndaa ko "golle joom mum en". mo Tabriis" (ʿamal-i ustadan-i Tabriis). Doggol tile keeriiji puɗi ɗi Sinuwaa en mbaɗi ɗii ina nanndi e ɗi juulirde Muradiye tokosere to Edirne.[7][8]

Üç Şerefeli Mosque

E nder Şakaiki Numaniye Taşköprüzade ina haala no ‘Won e huɗɓe ɓe ngalaa nafoore’ mberlaa yeeso juulirde nde Mahmut Paşa waɗi yiite e nder golle ɗee.[9][nde?]

Mahdi

Üç Şerefeli Mosque

Juulirde Üç Şerefeli ina jeyaa e juulirɗe ɓurɗe teeŋtude e oo sahaa e fuɗɗoode mahdi Ottomaan en.[3][4] Ina waɗi diidi ceertuɗi no feewi e juulirɗe ɓennuɗe ɗee. Pewnugol suudu nduu ina ɓadii karte kono ina feccii hakkunde ladde njuumri e suudu juulirde njuumri. Ladde ndee ina waɗi ɓuuɓol hakkundeewol, ina taaroo portiko (portiko) arkooji e dome, ina waɗi damal hakkundeewal fawaade e nder ladde ndee ummoraade e yaasi, goɗɗo ina yahra e ladde hee haa e nder suudu juulirde. Suudu juulirde nduu ina taarii dome mawɗo ina suddii ko ɓuri heewde e feccere hakkundeere suudu nduu, banngeeji suudu nduu ina taarii domeeji tokoosi ɗiɗi. Dome hakkundeejo oo, njaajeendi mum ko 24 meeter (walla 27 meeter e wiyde Doğan Kuban[10]), ina mawni no feewi e dome Ottomaan en mahaaɗe ko adii ɗuum.[2] To bannge yaasi, ɗum addani yeru gadano "cascade of domes" batte yiyteede e nder juulirɗe Ottomaan en caggal ɗuum, hay so tawii noon yuɓɓo ngoo fof ɗoo ina siforee Sheila Blair e Jonathan Bloom wonde ɗum heɓaani tawo so yerondiraama e yeruuji caggal ɗii.[3] Juulirde ndee ina waɗi minareeji nay, njuɓɓinaaɗi e saraaji ŋore nayi ladde ndee. Minaret maggal to bannge worgo-fuɗnaange ko minaret Ottomaan ɓurɗo toowde mahaaɗo haa oon sahaa, ina waɗi balkonuuji tati, ko ɗoon innde juulirde ndee ummorii.[11] Juulirde ndee bonnii no feewi e yerɓo leydi e hitaande 1752, heen feccere ko nde feewnaa.[12]

Üç Şerefeli Mosque

Ko ɓuri heewde e mbaadi juulirde Üç Şerefeli, e suudu juulirde mum cakaare, suudu arcade e ɓuuɓri, minaret, e dame naatgol toowɗe, ina hollita sifaaji mahdi juulirde Ottoman caggal ɗuum.[3] Nde siforaama no "caɗeele mahdi Ottomaan",[3] ko maande timmunde jarribooji mahdi e peeje nokkuuji ceertuɗi e jamaanu Beylik en e Ottomaan en adanɓe.[3][4][2] Kuban siftini ɗum no "daawe cakkitiiɗe nder mahdi Ottomaan arandeere", nden boo taskaramji dome cakaari e sifaa "modular" nder mahdi maako holli laawol mahdi Ottomaan yeeso haa Istanbul.[13] Annduɓe etinooma hollirde geɗe keewɗe baawɗe wonde e batte e ballondiral e ngalɗoo diisnondiral. Blair e Bloom ina mbiya wonde ko ɗum mbaydi ɓurndi mawnude e Saruhanid

Galle

Nder

Nder

minaare

Minaare

Dome hakkundeejo

Dome hakkundeejo

Ñaawirde nder

Naawired

Juulirde Edirne Uc Serefeli 160

juulirde Edirne Uc serefeli 160

Edirne Uc Serefeli 6026

Edirne Uc Serefeli 6002

Juulirde edirne uc serefeli décembre 2018 0096

Edirne Uc Serefeli 6024

Ƴeew kadi

Arsitektuur lislaam

Doggol juulirɗe

Arsitektuur Ottomaan

Tuugnorgal

Ko moƴƴi e hitaande 1971, h. 100.

Ko moƴƴi e hitaande 1971, h. 97.

1995, p. 145.

Kubaan 2010, p. 143.

1937, p. 253.

Nesipoel 2011, p. 79.

Karswell 2006, hello 16, 24-25, nate. 9.

Goodwin hitaande 1971, hello 97-98.

1982 (hello 60 - 62)

Kubaan 2010, p. 145.

Ko moƴƴi e hitaande 1971, h. 99-100.

Kubaan 2010, p. 145-146.

Kubaan 2010, p. 148.

Goodwin hitaande 1971, hello 93-96.

Kuban 2010, hello 145, 147.

Iwdiiji

Blair, Siila S.; Bloom, Yonatan M. (1995). Naalankaagal e mahngo lislaam 1250-1800. Jaaynde duɗal jaaɓi haaɗtirde Yale. ISBN 9780300064650.

Karswell, John (2006) [1998]. Iznik Pooɗe. London: Jaayndeeji suudu defte Biritaan. ISBN 978-0-7141-2441-4.

Goodwin, Godfrey (1971). Taariindi mahdi Ottomaan. Londres: Tamise e Hudson. ISBN 0-500-27429-0.

Necipoglu, Gulru (2011) [2005]. Duuɓi Sinan: Pinal mahdi e nder laamu Ottomaan (Revised ed.). Defte Jaabawuuli. ISBN 9781861892539.

Kuban, Dogan (2010). Arsitektuur Ottomaan. Firo mum ko Mill, Adair. Kippu mooftooɓe ko ɓooyi. ISBN 9781851496044.

Rudolf M. (1937). "Ko adii fof ko ɓuuɓri Turki to Edirne". Ars Lislaam. 4: 249-281. JSTOR 25167042.

Jokkondire yaajɗe

Wikimedia ena jogii jaayɗe jowitiiɗe e juulirde Üç Şerefeli.

Üç Serefeli Camii, Archnet

Nate ɗe Dick Osseman ƴetti