Maayde e lomtaade

taƴto

[waylu iwdi]

 
Hare sakkitiinde e kolaaɗe lomto Espaañ
 
Samuwel Edmund Waller (1850-1903)

El Kutumbi maayi ko e gaañanɗe hare ɗe o heɓi to Katsina balɗe tati caggal ɗuum.  So tawii won nate mbiyi o maayi ko to Katsina, ko ɓuri moƴƴude ko o maayi ko to Kano.  Muhammadu Alwali I woni Sultan Kano gadano maayde e konu haa Muhammadu Alwali II e nder Jihaadi Fula.[4]

Lomtii El Kutumbi ko ɓiyiiko biyeteeɗo Al Haji mo yaawi woppiteede.  Taaniiko e ɓiyiiko Al Haji, Shekarau, suɓaama ndeen Sultan, e laamu makko Kano e Katsina ina mbaɗa nanondiral jam duumotoongal, ngal annduɓe lislaam njuɓɓini.[3]

Tuugnorgal

taƴto

[waylu iwdi]

^ Juppude haa:a b Hisket, M. (1965).  "'Jimol Bagauda': Doggol laamiiɗo Hausa e Homily nder Aaye--III".  Bulletin Duɗal Fuɗnaange e Afrik, Duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres.  (2): 363-385.  Doi:10.1017/S0041977X00075169.  ISSN 0041-977X.  JSTOR 611613. S2CID 222415215.

^ Juppude haa:a b c d Stilwell, Sean (sulyee 2001).  "POLITIK KANO DO DUUƊI JUUTƊI Laamu to Kano, 1350-1950. M. G. Smith. Boulder: Jaaynde Westview, 1997.  Jaaynde daartol Afrik.  (2): 307-352.  Doi:10.1017/S0021853701267899.  ISSN 1469-5138.  S2CID 154348659.

^ Juppude haa:a b c d e f Hiskett, M. (1957).  "Taariindi Kano".  Jaaynde fedde laamɗo Aasiyankoore leydi Angalteer e Irlande (1/2): 79–81.  ISSN 0035-869X.  JSTOR 25201990.

^ Juppude haa:a b c d Palmer, H. R. (1908).  "Taariindi Kano".  Jaaynde Duɗal Anthropologie Laamɗo to Angalteer e Irlande.  38: 58-98.  Doi:10.2307/2843130.  ISSN 0307-3114.