Ɓowɗi ko daabaaji tokoosi e nder galle Leporidae (ina jeyaa heen kadi mborosaaji), tawi ina jeyaa e doggol Lagomorpha (ina heen kadi pikas). Mbaroodi Orop, Oryctolagus cuniculus woni iwdi teemedde mbaydiiji [1]mbaroodi galleeji e nder winndere ndee. Sylvilagus ina waɗi 13 sifaa mboros ladde, ina heen sifaaji jeeɗiɗi cotton. Mbaroodi Orop, ndi naatnaa e kala duunde so wonaa Antarktik, ina anndaa e winndere ndee kala, ko daabaaji ladde, ko sifaa jawdi ndariindi e jawdi ndariindi. E batte mum yaajɗe e ekolooji e pine, e nder nokkuuji keewɗi e winndere ndee, mboros oo ina jeyaa e ko ɓuri heewde e nguurndam – ko nguura, ko ɓoornateeri, ko sehil, ko ƴoƴre

Ɓoornugol mbabba

Rawaaji ko dental parafiletik, ɗi ngonaa klade, sibu hares ina njibina e nder klade Leporidae, ɗi ngonaa e nder rabbi.

Hay so tawii noon ko adii ɗuum ina cikka ko ɓowɗi, lagomorf en ina ceerti ko adii ɗuum, ina njogii sifaaji keewɗi ɗi ɓowɗi ngalaa, ina heen kadi ƴiye ɗiɗi ɓeydooje.

Terminoloji e etimoloji

taƴto

Mbaroodi gorko ina wiyee buuba; debbo wiyetee ko doe. Helmere ɓooynde ngam ɓoccoonde mawnde huutorteende haa e teeminannde 18ɓiire ko coney (ina ummii e ɗemngal Latin cuniculus), tawi noon ɓoccoonde meeɗiino wiyde tan ko daabaaji tokoosi.[2] Helmere woɗnde ngam ɓiɗɓe leɗɗe ko bunny, hay so tawii noon ndee helmere ina heewi huutoreede e nder njuɓɓudi (haa teeŋti e sukaaɓe) e ɓowɗi keewɗi, haa teeŋti noon e ɓowɗi galleeji. Ko ɓuri jooni, helmere kit walla kitten ina huutoree ngam wiyde ɓiɗɗo mboddi.[3][4]

Fedde ɓowɗi ina anndiree koloñaal walla ɓuuɓri (walla, sahaa e sahaa fof, warren, hay so tawii noon ɗum ɓuri heewde firtude ko ɗo ɓowɗi ɗii nguuri).[5] Fedde ɓiɗɓe ɓowɗi jibinaaɗi e jibinannde wootere ina wiyee liɗɗi[6] e fedde ɓiɗɓe leɗɗe galleeji jooɗiiɓe ina wiyee sahaa e sahaa fof ɓiɗɓe leɗɗe.[7]

Konngol rabbit ngol e hoore mum ummii ko e ɗemngal Engele hakkundeewal rabet, ko ngal ƴettugol e ɗemngal Walloon robète, ngal wonnoo ko diminutif e Farayse walla Holanndee hakkundeejo robbe.[8]

Ko adii ɗuum, ɓowɗi e mborosaaji ina limtee e doggol Rodentia (rodent) haa hitaande 1912, nde ɓe ngartiraa e doggol kesol, hono Lagomorpha (ina heen kadi pikas). Les ɗo, yoga e leƴƴi e sifaaji mboros oo.

Ɓoornugol tokosol, ɓuuɓngol, ɓuuɓngol, ngol noppi mum ina tiiɗi, ina jooɗii e leydi hakkunde ƴiye maayɗe.

Brakilagus idahoensis

Mbaroodi pigme

Model mboddi mawndi, ndi yeeso mum ɓuri juutde seeɗa, noppi mum ina juuti, ina ɓuuɓi, ina waɗi kadi ƴiye ɓaleeje e kaŋŋe.

Nesolagus netseri

Sumatra ko ɓiɗngel ngel

(Dabare)

Ɓoornugol tokosol, daneejo, noppi tiiɗɗi, jooɗii e dow won e huɗo.

Oriktolagus kunikulus

Mbaroodi Orop

(Eddaaji Tasmanian ladde)

Taksidermi mboddi mawndi, ndi ɓuuɓri ɓaleeri, noppi tokoosi, ɓutti, e yeeso juutngo, nanndungo e ɓuuɓri.

Pentalaas ko ɓuuɓri

Mbaroodi Amami

(Eeru taksidermi)

Taksidermi mboɗeeri tokosiri no feewi, ɓaleeri-ɓaleeri hakkunde gallop. Sifaaaji maggal ina nanndi e tokoosi, ina nanndi e vole.

Romerolagus diyazi

Mbaroodi vulkaan

(Eeru taksidermi)

Ɓiɗɗo mbaroodi jooɗii e junngo daneejo; ɓuuɓri maggal ko ɓaleeri ɓuuɓndi tikkere no feewi e ɓaleeri ɓaleeri. Nde mawnaani no feewi ngam hebbinde junngo neɗɗo oo haa timma.

Silvilagus ndiyam

Mbaroodi ɓuuɓndi

(Sukaaɓe)

Ɓoornugol hakkundeewol, ɓuuɓngol, ɓuuɓngol, ɓuuɓngol, noppi mum ina mawni, ina tiiɗi. Nde darii ko e koyɗe nay ɗee fof e dow leydi ɓuuɓndi.

Silvilagus adubonii

Koɗo jeereende

Mbaroodi daneeji jooɗiiɗi e nder ladde, ɓanndu mum ina mawni no feewi ina ɓuuɓtoo, terɗe mum e hoore mum ina pamɗi, noppi mum ina pamɗi haa teeŋti

Silvilagus bakmani

Brush mbabba

Taksidermi ɓowɗi tokoosi, ɓuuɓri mum ina ɓuuɓi, ina waɗi ɓaleeri ɓurndi ɓallaade, noppi mum ina pamɗi ina njuɓɓina caggal, yeeso mum ina ɓadii vole e ɓiɗɓe leɗɗe

Silvilagus beresiil

Tapeti

(Eeru taksidermi)

Ɓoornugol jooɗiiɗo ina tiiɗi e nder ladde, ina wirnoo ina ndaara kamera, ɓuuɓri mum ina ɓuuɓna, ina ɓuuɓna, ina ɓuuɓna, noppi mum ina ndarii

Silvilagus floridanus

Koto fuɗnaange

Yamiroore Lagomorfa

Leñol Leporidae (e nder feccere)

Leñol Brakilagus

Ɓoornugol pigme, Brakilagus idahoensis

Leñol Bunolagus

Mbaroodi Bushman, Bunolagus montikularis

Lepus Lepus[a]

Leñol Nesolagus

Ɓoornugol Sumatra, Nesolagus netscheri

Ɓoornugol ɓoccoonde annamite, Nesolagus timminsi

Leñol Oriktolagus

Mbaroodi Orop, Oriktolagus cunikulus

Leñol Pentalagus

Ɓoornugol Amami/Ryūkyū ɓiɗngel, ɓuuɓol Pentalagus

Leñol Poelagus

Ɓoornugol Afrik hakkundeejo, Poelagus marjorita

Leñol Romerolagus

Ɓoornugol ɓuuɓol, Romerolagus diazi

Leñol Silvilagus

Ɓoornugol ndiyam, Silvilagus ndiyam

Koɗorɗe jeereende, Silvilagus audubonii

Ɓoornugol mboros, Silvilagus bachmani

Ɓoornugol ladde, Silvilagus brasiliensis

Koɗorɗe Meksik, Silvilagus kunikularis

Koɗorɗe diisnondiral, Silvilagus dicei

Koɗorɗe fuɗnaange, Silvilagus floridanus

Ɓoorno-ɗaa wutte biyeteeɗo Tres Marias

Koɗorɗe Omilteme, Silvilagus insonus

San Jose brosse rabbit, Sylvilagus mansuetus

Koɗorɗe tufnde, ƴiye Sylvilagus

Ɓoornugol marsandiis, Silvilagus palustris

Koɗorɗe Angalteer kese, Sylvilagus mbayliigu

Ceerndagol e hares

Ndee feccere siftoraani hay lowre wootere. (Mee 2024)

Winndannde mawnde: Hare

Hare

Yuhann Daniyel Mayer (1748)

Boojel

Yuhann Daniyel Mayer (1748)

Helmere ɓoccoonde ndee ɓuri huutoreede ko e denndaangal leƴƴi Leporidae, tawa ina jeyaa heen leñol Lepus. Terɗe ndeen leñol ina nganndiree e nokku hee ko ƴiye walla ko ƴiye.

Muuñal lepus ko precocial, jibinaaɗo ina mawni, ina yahra e ƴiye e gite moƴƴe, tawi noon muuñal rabbit ko altricial, jibinaa ko aldaa e ƴiye e wumɓe. Hares e won e ɓowɗi ina nguuri nguurndam keeriɗam e nder ŋoral ɓuuɓngal dow leydi, ɓowɗi goɗɗi ina nguuri e nder dente renndo e nder ɓulli, ɗi kawri ngam waɗde warren. Hares ina heewi ɓurde ɓowɗi mawnude, noppi mum en ɓuri juutde, koyɗe caggal ɗee ɓuri mawnude e juutde. Iwdi mboɗeeri Orop ina heewi jibinannde no jawdi nii, ina rewee no jawdi ndariindi nii, tawi noon hay mboddi ndi rewaaka ; jibinannde wiyeteende hare Belsik ko goonga ko mboddi galle ndi suɓaama ngam nanndude e hare.

Koɗki

Winndannde mawnde: Mbabba galle

Rawaandu ina ɓooyi wonde koɗorɗe. Mbaroodi Orop ina yaaji e nder jawdi, fuɗɗoraade e Rome ɓooyɗo. Jibinannde cuɓaande, fuɗɗiinde e yontaaji hakkundeeji, jibinii jibinanndeeji keewɗi, ɗi heewɓe (gila e fuɗɗoode teeminannde 19ɓiire) ina njogii kadi ko wayi no jawdi ndariindi.[9] Won e mbaydiiji mborosaaji njibinaama teeŋti noon e fannuuji wiɗto.

Ko jawdi, ɓowɗi ina njibina kosam mum en e ƴiye mum en. Jibinanndeeji gadani ɗii ko ɓuuɓri kosam teeŋtundi, ko ɗum waɗi ɗi ɓuri mawnude e ɓowɗi ladde, kono ɓowɗi galleeji e jamaanu hannde oo ina mbaɗi mawneeki gila e ɓuuɓri haa e ɓuuɓri mawndi. Fuuɗngo mboɗeeri, teddungo sabu softeende mum, ina tawee e mbaydiiji coftal ɓalli e mbaydiiji keewɗi, kam e njuuteendi. Yeru, iwdi ɓowɗi Angora, ƴellitaama sabu ɓuuɓri mum juutndi, silki, ndi heewi ɓuuɓneede ko e juuɗe ngam waɗtude ɗum ɓuuɓri. Jibinanndeeji goɗɗi gonɗi e nder galleeji ɗii, ko adii fof ko ngam njulaagu ƴiye, ina heen Rex, jogiiɗo wuttulo juutngo.

Biyoloji

taƴto

Modeluuji wax kollitooji ƴellitaare ɓernde mboddi

taƴto

Sabu epiglottis ɓoccoonde ina golloroo e dow ɓuuɓri softundi so wonaa nde ɓuuɓnata, ɓoccoonde ko fooftere nofru farliinde. Rawaandu ina jogii dente ɗiɗi ɓutte, heen gootel ina woni caggal goɗɗo oo. Ko noon ɗe mbaawirta seertude e mborosaaji, ɗi keewi jiiɓrude.[10] Seerndi ɗum kadi ko wonande ɓowɗi, dente mum en fof ina njokki mawnude, ɗo ko ɓuri heewde e ɓowɗi ɗii, ko ƴiye mum en tan njokki mawnude. Carl Linnaeus fuɗɗiima renndinde ɓowɗi e mborosaaji e les njiimaandi Glires ; caggal mum, ɗe ceerti ko no nanondiral ganndal nii, ko heewi e nanndugol majji ko batte ƴellitaare kawrital. Ko ɓooyaani koo, wiɗtooji ADN e yiytude iwdi gooto ina mballita e miijo wonde ɓe ngoni ko e leñol gootol, ko ɗum waɗi hannde, ɓowɗi e mborosaaji ina keewi renndinde e nder njuɓɓudi ɓurndi heewde Glires.[11]

taƴto

Morfolooji

taƴto

Kosam mboɗejam

taƴto

Nde tawnoo njaaweeki e ƴoƴre ko kañum en ɓuri waawde reentaade ɓowɗi e mborosaaji (ina heen ɓowɗi jaawɗi), ɓowɗi ina njogii ƴiye koyɗe caggal mawɗe e ƴiye ƴellitiiɗe no feewi. Hay so tawii ko plantigrade e fooftere, ɓowɗi ina ngondi e koyɗe mum en ina ndoga, ina cikka ko ɓuri digitigrade. Ɓowɗi ina kuutoroo ƴiye mum en tiiɗɗe ngam ɓuuɓnude e (e wondude e ƴiye mum en) ngam faabaade.[12] Koyngal yeeso kala ina jogii koppi nay ina ɓeydoo heen ɓuuɓri. Koyngal caggal kala ina jogii koppi nay (kono alaa koppi).[13]

taƴto

Koloor melanistik

taƴto

Oriktoloogus cunikulas

taƴto

Mbabba Orop (ladde)

taƴto

Ko ɓuri heewde e ɓowɗi ladde (haa teeŋti noon so yerondiraama e ɓowɗi) ina njogii ɓalli keewɗi, nannduɗi e egguuji. Koɗorɗe softuɗe mboɗeeri ladde ko agouti e mbaydi (walla, seeɗa, melanistik), ko ɗum wallitata e kammu. Wuddere ɓoccoonde ndee (so wonaa ɓiɗngel ngel) ina ɓalee dow, ina danee les. Koɗorɗe ina njogii daneeji e dow wutteeji mum en.[14]

taƴto

Ngam darnde gite e nder ɓalndu mum, mboros oo ina jogii fannu yiytere ina hawra e fotde 360 ​​degere, tawa ina waɗi tan ko ɓuuɓri tokosiri to ponto nofru.[15]

taƴto

Elemenji terɗe caggal

taƴto

Eɓɓoore artikulaasiyoŋ ƴiye ƴiye caggal ɓowɗi e nder defterdu taariindi tagoore to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pasifik Lutheran

taƴto

Anatomiiji terɗe caggal mboɗeeje ina nanndi e mbaydiiji daabaaji goɗɗi, ina wallita e mbaadiiji mum en keertiiɗi. Kosam ɗam caggal ina waɗi kosam juutɗam (femur, tibia, fibula, e phalanges) kam e kosam juutɗam (tarsal). Ɗeeɗoo ƴiye ina tagaa e ƴiye endokonndral e nder ƴellitaare. Hono no ko ɓuri heewde e daabaaji leydi nii, hoore cirƴaande ndee ina jokkondiri e asetabulum os coxae. Feccere ndee ina jokkondiri e ƴiye, kono wonaa fibula, ko kañum jokkondiri e ƴiye. Tibia e fibula ina jokkondiri e tarsal pes, ko ɓuri heewde wiyeede ko koyngal. Terɗe mbaroodi caggal ɓuri juutde e terɗe yeeso ɗee. Ɗuum ina addana ɓe feewnude mbaadi maɓɓe hopping locomotion. Terɗe caggal ɓurɗe juutde ɓuri waawde feewnude jaawle ɓurɗe yaawde. Hares, jogiiɗe koyɗe ɓurɗe juutde e ɓowɗi cottontail, ina mbaawi yahde no feewi.[16] Rawaandu ina jooɗii tan e koyɗe mum so ina diwa; ɗum woni ko wiyetee diƴƴe dijital. Koye caggal ɗee ina njogii koppi nay juutɗi baawɗi waɗde ɗum, ina mbaɗi kadi ɓuuɓri ngam haɗde ɗi sarde so ina njuppa.[17] Rawaandu ngalaa paddorɗe e koyɗe mum no ko ɓuri heewde e daabaaji goɗɗi kuutortooɗi locomotion digitigrade nii. E nder heen, eɗe njogii ƴiye ɓutte ɗe ina ndokka ndeenka.[18]

taƴto

Tergal caggal mboddi (yiyngo bannge) ina waɗi ƴiye jokkondirɗe e ƴiye gonɗe e ƴiye.

taƴto

Rawaandu ina jogii koyɗe caggal ɓutte, baawɗe rokkude doole ɓurɗe heewde, e yaawde, e yaawde, ɗe peccii ko e pecce tati mawɗe : koyngal, koyngal, e koyngal. Terɗe caggal mbabba ko sifaa ɓurɗo heewde. Ɗi ɓuri juutde e terɗe yeeso ɗee, ina ndokka doole ɓurɗe heewde. Ɓowɗi ina ndoga e koyɗe mum en ngam heɓde yahdu ɓurndu moƴƴude e nder dille. Doole ɗe terɗe caggal ɗee njaltina ɗee ina mballita e anatomiiji gonɗi e nder ɓalndu fusiyoŋ tibia e fibula, e sifaaji ƴiye.[19]

taƴto

Kosam e ittugol ƴiye, to bannge cellal, ina jokkondiri no feewi e ƴiye terɗe caggal. Doggol golle ummoraade e ƴiye ina addana doole ɗe ndeen renndintee e nder ƴiye ƴiye. Ɓowɗi ɗi ngalaa doole, ɗi ngalaa semmbe e ƴiye, ɓuri waawde heɓde osteoporosis sabu ŋakkeende ƴiye.[20] E nder ɓowɗi, so fiɓnde ina ɓeydoo heewde e ɓalndu, ina ɓeydoo waawde haɓaade tampere. Yeru, hareeji ina njogii semmbe ɓurɗo mawnude e ɓuuɓri, ɓuri cottontails. Ɓowɗi terɗe caggal mbabba ina mbaawi renndinde cate nay mawɗe : ƴiye ƴiye, ƴiye nayi, ƴiye ɓalndu, walla ƴiye ƴiye. Ko ƴiye quadriceps ngoni kalfinaaɓe peewnugol doole so ina diwa. Ko timminirta ɗeen ƴiye ko ƴiye, ballooje e bursiiji juutɗi golle. Ɗeeɗoo ƴiye ina njuɓɓina hakkunde mum en no ƴiye plantar e dorsiflexors nii, ina mballita e jibinannde e golle jowitiiɗe e doole.[21]

taƴto

Anatomi noppi daabaaji

taƴto

A Hollande

taƴto

Ekoloji

taƴto

Kits rabbit waktu gooto caggal jibineede

Rawaandu ko daabaaji ƴaañiiɗi, ko ɗum waɗi ina anndi ko woni e mum koo sahaa kala. Yeru, e nder Orop Mediteraane, ko mborosaaji ɓuri heewde e mborosaaji boɗeeji, mborosaaji, e mborosaaji Iberi.[62] So tawii ina hawra e kulhuli potɗi arde, mboddi ina waawi ɓuuɓde e ƴeewde ndeen jeertina woɗɓe e nder warngooji ɗii e ɓuuɓri doole e dow leydi. Rabbit ina jogii fannu yiytere yaajnde no feewi, tee ko heewi e mayre ina huutoree e ƴeewndo dow.[63] Yitere mbaroodi alaa fovea, kono ko "streak visuel", woni doggol gonngol e hakkunde retina ngol densité cellal rod e cone fof ɓuri toowde. Ɗuum ina addana ɓe ƴeewde tagofeere nde tawa hoore ndee ina wirnoo seeɗa.[64][65] Dowla (yumma) ina anndi ina yaltina uurngol baawngol daɗndude jawdi, ɗum noon maa o woɗɗondir e ɓuuɓri ngam waasde waɗde kitte (ɓiɗɓe) e nder baasal, o artira ɓuuɓri ndii laabi seeɗa tan e ñalawma ngam ñamminde kitte ɗee. [66]

Rawaandu ina wuura e mborosaaji e ɓuuɓde (e nder won e kullon), ina diwa e nder dille zig-zag, so nanngaama, ina waɗa koppi doole e koyɗe mum en caggal. Dente maɓɓe tiiɗɗe ina addana ɗe ɓuuɓde ngam daɗde e hare.[67] Ɓoornugol ɓurngol juutde nguurndam e nder winndannde, ko ɓiɗɗo Oropnaajo gonɗo e nder leydi Tasmania, maayi ko ina yahra e duuɓi 18.[68] Nguurndam ɓowɗi ladde ina juuti no feewi; juutgol nguurndam ƴiye fuɗnaange, yeru, ina famɗi hitaande wootere.[69]

Hoɗorde e nokku

Fotooji mboɗeeri nder leydi to Alligator Bay, to wuro wiyeteengo Beauvoir, to leydi Farayse

Hoɗorde ɓowɗi ina waɗi laddeeji, leɗɗe, laddeeji, huɗo, jeereende e nokkuuji ɓuuɓɗi.[70] Won e ɓowɗi ina nguuri nguurndam gooto, won heen ina nguuri e nder pelle, ɓowɗi Orop, ina nguuri e nder ɓulli, walla e nder ɓulli ɓowɗi. Fedde ɓulli ina wiyee warren.[70]

Ko ɓuri feccere e ɓowɗi winndere ndee ina nguuri e Amerik worgo.[70] Ɓe ngoni kadi ko e fuɗnaange-rewo Orop, e Asii fuɗnaange-rewo, e Sumatra, e won e duuɗe Japon, e geɗe Afrik e Amerik worgo. Ɗe tawaaka e ko ɓuri heewde e Orop, ɗo limre mborosaaji ina tawee. Ko ɓooyaani koo, ɓowɗi naatii Amerik worgo, e nder mbayliigu Amerik mawngu. Ko ɓuri heewde e duunde ndee ina jogii sifaa gooto tan, hono tapeti, tawi ko ɓuri heewde e Konu Sud Amerik worgo alaa ɓowɗi. Mbaroodi Orop ina naati e nokkuuji keewɗi e nder winndere nde.[14] Wiɗto sakkitiingo hollitii wonde "(ko wiyetee) ɓowɗi Siin ɗii ummorii ko Orop. Keewceeral taariindi e nder ɓowɗi Siin ina famɗi no feewi."[71]

Rabbinuuji ɗii mberlaama e nder weeyo.[72]

Caɗeele nokkuuji

Ƴeew kadi: Ɓowɗi to Ostarali

Battane koɗorɗe ɗe mboddi, Cobar, New South Wales, 1905

Rawaandu ina wonnoo sabaabu caɗeele weeyo so neɗɗo naatii e ladde. Sabu ñamri maɓɓe, e no ɓe njibinirta nii, ŋakkeende mboros feral ina waawi wonde caɗeele e ndema. Gassing (fumigation des warrens),[73] barrières (fences), fiyde, jolnude, e ferreting ina kuutoree ngam haɓaade mborosaaji, kono peeje ɓurɗe moƴƴude ko ñawuuji ko wayi no mixomatosis (myxo walla mixi, e ɗemngal haala) e kalicivirus. To Orop, ɗo ɓowɗi ndema e nder weeyo mawngo, ɗi ndeenaama e mixomatosis e kalicivirus e mboros baylaaɗo. Virus o feewnaa ko to leydi Espaañ. So tawiino nde waɗii laawol e nder laddeeji, nde waawi waɗde boomde yimɓe, sibu ko ɗeen ñawanɗe ɓuri bonde e nguurndam ɓowɗi. Rawaandu e nder Ostarali e Nuwel Selannde ina hiisee wonde ko ɗum huunde bonnde, nde joom leydi en poti reende ɗum en e dow sariya.[74][75]

Rawaandu ina anndaa ina waawi nanngude yiite e sarde yiite ladde, kono nafoore e nafoore ndee feere ina sikkitii e annduɓe laddeeji, ɓe mbiyata ko rabbinaajo e yiite ina waawi yahde won e meeteeruuji.[76][77] Ganndal ko faati e mborosaaji ɓuuɓɗi ina tuugii e daartol nde tawnoo alaa ko anndaa e wiɗtooji ganndal e dow ndeeɗoo toɓɓere.[77]

Ko nguura e koltu

taƴto

Winndannde mawnde: Pinal

Ƴeew kadi: Cate:Diƴƴe ɓowɗi

Koolaaɗo kuuɓal Sanremese

Won e nokkuuji, ɓowɗi ladde e ɓowɗi ina njulee ngam heɓde kosam mum en, kosam ɗam ina waɗi protein toowɗo.[78] E nder ladde, hono ndeeɗoo fijirde ina waɗee e ballal ƴiye, ƴiye, walla pucci, kam e ƴiye walla ƴiye goɗɗe e balɗe. Mbaroodi nanngaandi ina waawi neldeede e fiyngo tiiɗngo e caggal hoore mum, ko ɗum huunde nde helmere punndi mbaroodi ndee ummorii.

Leporideeji ladde ina mbaɗi feccere tokosere e ñaamdu kosam ɓowɗi e nder winndere ndee. Iwdi ɓowɗi Orop (Oryctolagus cuniculus) gonɗi e nder galleeji, ɗi njibinaaka e ndema (golle biyeteeɗe cuniculture) ina mbaɗa ko ina tolnoo e 200 miliyoŋ ton kosam ɓowɗi peewnirteeɗi hitaande kala.[79] Ko ina tolnoo e miliyaaruuji 1,2 mboros ina hirsee hitaande kala ngam heɓde kosam e nder winndere ndee kala.[80] E hitaande 1994, leyɗe ɓurɗe heewde ñaamde kosam mboɗeeri ko Malta e 8,89 kg (19,6 lb), Itali e 5,71 kg (12,6 lb), e Siprus e 4,37 kg (9,6 lb), ɗum jippii ko 0,03 kg (0,07 l ) to leydi Japon. Limre ndee wonande leyɗeele dentuɗe Amerik ko 0,14 kg (0,31 lb) e kala neɗɗo. Ko ɓuri heewde e peewnugol kosam mboros e hitaande 1994 ko Siin, Riisi, Itali, Farayse, e Espaañ.[81] Kosam ɓowɗi wonnoo ko huunde heewnde huutoreede e nder wuro Sidney, kono ustii caggal nde mboros biyeteeɗo mixomatosis naati e anniya ngam haɓaade keewal ɓowɗi feral e nder nokku hee.

To leydi Angalteer, ɓowɗi kesi ina njeeyaa e nder yeeyirdu e luumooji, won heen kadi kosam ɓowɗi ɓuuɓɗam. E nder luumooji remooɓe toon, haa arti noon e luumo Borough Market lolluɗo to Londres, sahaa e sahaa fof ina hollira ɓalli mborosaaji ina ndarii, ina njuutee (e mbaadi aadaaji), ina saraaji ƴiye fasan walla ƴiye tokoose goɗɗe. Kosam mbabba ko huunde e ñaamdu Maruk, ɗo nde defaa e nder tajine e "rasin e almond ɓuuɓɗo ɓeydaa heen hojomaaji seeɗa hade nde ñaamde".[82] To leydi Siin, kosam mboɗejam ina teskaa e nder ñaamdu Sichuan, e mboɗeeri mum ɓuuɓndi, mboddi dice spicy, mboddi BBQ-style, haa e koye mboddi ɓuuɓɗi, ɗi nanndinaama e wutte daneejo ɓuuɓɗo.[79] Kosam ɓowɗi ina famɗi no feewi e nokkuuji goɗɗi e nder Asii-Pasifik.

Ñawu nguu ina famɗi no feewi jokkondirngu e ɓowɗi-hono-nguura ko tularemia (anndiraa kadi ñawu ɓowɗi), ngu waawi heɓtaade ko e ɓowɗi gonɗi e ñawu nguu.[83] Foofde bakteriiji ɗii e nder ɓuuɓri ina ɓeyda baasal heɓde tularemi.

Gaa gaa kosam mum en, ɓowɗi ina kuutoree ngam ɓuuɓri mum en, ɓuuɓri mum en, e ɓuuɓri mum en, kam e ɓuuɓri mum en keewndi azot e kosam mum en keewɗam protein.[84] Industiri peewnugol ngol ƴettii mbaydiiji mborosaaji (hono mborosaaji Angora) ngam heblude ɗeen

Gikkuuji

taƴto

Binkies, kadi ɓuri heewde wiyeede zoomies,[85] e nder ɓowɗi ina maantiniri ɗum ko ɓuuɓde e koyɗe mum en caggal, ina ɓuuɓna koye mum en banngeeji (ko heewi ko hakkunde weeyo), ina doga e yaawre. Helmere woɗnde ko feccere binky, nde nganndu-ɗaa ko span ɓurɗo juutde e ɓuuɓde hoore. Nokkuuji binkiiji ɗii fof ina kollita weltaare walla weltaare.[better source needed] Ɗee geɗe fof ina keewi duumaade tan ko hedde leƴƴannde wootere. Rabbit ina waawi waɗde binkiiji keewɗi yaawɗi, yaawɗi e nder jonnde wootere. Ina sikkaa ko dogdu gollal so tawii ɓe njiɗii daɗde e kulhuli.[86] Binkies ɓuri heewde ko e ɓowɗi gonɗi e nokkuuji welɗi.[87]

Ɓowɗi ɓuri huutoraade ko golle timmuɗe, ko wayi no flopping, ngam humpitaade miijooji e ɓowɗi goɗɗi e yimɓe. Ɓowɗi ɓuuɓɗi yeeso ɓowɗi goɗɗi ina mbaawi firteede ko tooñannge ɗe ngonaa ƴattooje.[88][89] Rawaandu ina heewi uurnaade leydi ko adii, caggal ɗuum ina ɓuuɓna hoore mum e bannge e dille ɓuuɓɗe ngam lelnude e bannge mum, ko ɗum feeñnina reedu mum. Ɓe mbaawi ɓuuɓnude koyɗe maɓɓe caggal leydi ngam hollirde mborosaaji goɗɗi ɗii wonde ina njiɗi hulɓinaade walla wonde kulhuli potɗi arde ina ɓadii leydi maɓɓe. Won e ɓowɗi gonɗi e nder galleeji ina mbaawi ɓuuɓde ngam heɓde hakkille joom mum en. Wonaa ɓowɗi fof ɓuuɓnata.[90]

Jinnaaɓe mborosaaji ɗii fof ina keewi ɓuuɓnude ƴiye mum en e geɗe walla e yimɓe tawa ƴiye mum en ina tawee e les ƴiye. Ko ɗum woni no ɓowɗi ɗii mbaɗirta maande leydi mum en walla jawdi mum en ngam ɓowɗi goɗɗi ɗii ngannda ɗum en e waɗde heen ƴiiƴam ɓuuɓɗam. Ina waawi kadi wonde siftorde ngam ɓowɗi ɗii ngarta e wiɗtude huunde ndee caggal ɗuum, wallita ɗum en yahde e nder niɓɓere e wallude ɗum en e siftorde ɗo ɓe ngonnoo.[speculation?] Ɓowɗi jokkondirɗi maa hormondir uurngol , ko ɗum hollirta keeri leydi.[91][92]

Maandolji

taƴto

Kabaaru goɗɗo: Cecotrope

Leporids ko daabaaji tokoosi haa ɓuuɓɗi, baawɗi yahde e yaawre. Eɗe njogii koyɗe caggal juutɗe, koppi nay e koyngal kala, koyɗe yeeso ɓurɗe juutde, koppi joy kala. Koyɗe majji ina njogii ƴiye, ngam moƴƴinde jokkondire e dogdu, ina njogii ƴiye tiiɗɗe e koyɗe majji fof. Leporid en ina njogii kadi noppi ceertuɗi, juutɗi, dillooji, ina njogii kadi hakkille nanɗe no feewi. Gite maɓɓe ina mawni, kadi gite maɓɓe ina moƴƴi, ina hollita no ɓe nguurdi ko ɓuri heewde e jamma walla e nder lewru.[2]

Leporid en fof ko ina wona sifaa gooto, ina njippoo e nder njuuteendi tokosiri, ina njogii wutteeji juutɗi, njuuteendi mum en ina ummoo e 21 cm (8 in) njuuteendi Tres Marias cottontail haa e 76 cm (30 in) njuuteendi hare jeereende. Leporideeji rewɓe ina keewi mawnude e worɓe, ɗum noon ko huunde nde heewaani yiyeede e nder daabaaji leydi. [3]

Rawaandu e mborosaaji fof ko ɓuri heewde e mum en ko ñaamooɓe leɗɗe (hay so tawii won e leƴƴi Lepus ina nganndiraa ñaamde ƴiiƴam), [4][5] ina ñaama ko ɓuri heewde e leɗɗe e leɗɗe, hay so tawii noon ina ñaama kadi leɗɗe, ɓiɓɓe leɗɗe, e aawdiiji ceertuɗi. Ñaamdu ɓuuɓndu ina feewnee e nder ɓalndu, ina yaltinee no ƴiiƴam ɗam nii. Kono ngam heɓde ñamri e fiɓnde tiiɗnde, leporideeji ina ɓuuɓna fiɓnde e nder cecum (e nder ƴiiƴam) caggal ɗuum ina njaltina ko woni e mum koo no cekotropeeji nii, ɗi njuumtata (cecotrophy). Ndeen cekotropeeji ɗii ina njuutee e ɓalndu tokoosru ngam huutoraade ñamri ndii.[6]

Foormula dental leporid ko:

2.0.3.3

1.0.2.3

= 28. [7]

Ɓe njiyti ko nokkuuji keewɗi kaawniiɗi, gila e jeereende haa e tundra, laddeeji, koɗli, e nokkuuji ɓuuɓɗi. Won e ɓowɗi ina njuppa ɓulli ngam hoɗde, sifaa mum tigi-rigi ina seerti hakkunde leƴƴi. Ɓowɗi goɗɗi ɗii njuppataa ɓuuɓri kono ina kuutoroo mbaydiiji, ko ɓuri heewde ko e les ɓuuɓri. Hares ina famɗi ɗo njiylotoo koɗorɗe kala sifaa, e nokkuuji mum en ina kuutoroo mbaydiiji, ɓalli mum en ɓuri waawde dogde ko yaawi, ɓuri waawde ɓuuɓde.[2]

Jibinannde

taƴto

Leporid en ɓuri heewde ko rewɓe heewɓe, won heen kadi ina njogii njuɓɓudi renndo ƴellitiindi no feewi. Hiirarkiiji renndo maɓɓe ina kollita hol worɓe ɓe njiidaa. Rawaandu ko ɓuuɓnoowo (ovulateur e sahaa jibinannde). [8]

Muuñal ɓuuɓngal les leydi ina heewi jogaade ɓuuɓri ɓurndi famɗude, ina jogii kadi ɓuuɓri ɓurndi mawnude.[9]

Mudda jibinannde e nder leporid ina seerti e balɗe 28 haa 50, ina heewi juutde e ƴiye. Ɗumɗoo ina jeyaa e ko addani ɗum wonde sukaaɓe mborosaaji (ina wiyee leverets) ina njibina precocial (gite e noppi ina udditii, ina njogii ɓuuɓri timmundi), sukaaɓe mborosaaji (ina wiyee kits) ina njibina altricial (gite e noppi ina udditii, alaa ɓuuɓri).[2] Latitudeeji ɓurɗi toowde ina kawri e sahaaji jibinannde ɓurɗi juutde.[10] Leporid ina waawi jogaade ɓiɗɓe leɗɗe keewɗe e hitaande, ɗuum ina waawi addande keewal mum en ɓeydaade heewde e nder waktuuji seeɗa so jawdi ina heewi. Wakkati jibinannde e mawneeki ɓiɗɓe leɗɗe ina kawri e tolnooji mborosaaji kadi.

Yahde

Ɓoornugol ɓalndu Serengetilagus, nokku mooftirɗo tago, Berlin

Muuñal leporid ɓurngal ɓooyde anndaangal ngal ummorii ko e yontaaji Eocene, e oon sahaa ɓesngu nguu ina tawee e Amerik worgo e Asii fof. E nder ƴellitaare maɓɓe, ndee fedde ɓeydiima waawde huutoraade nguurndam dogdu yaawndu e diwgol. Yeru, Palaeolagus, mboddi majjundi ummoraade e Oligocene to Amerik worgo, ina joginoo koyɗe caggal ɓurɗe juutde e mbaadiiji hannde ɗii (hono no hollirta nii, ina doga, wonaa e dogde) hay so tawii noon e ko ɓuri heewde e fannuuji goɗɗi, ina nanndi e mboddi.[11] Ɗiɗi ɗi inɗe mum en limtaaka tawo—ko ~48 Ma (48 miliyoŋ hitaande) ko adii (ummoraade Siin) e ~53 Ma (53 miliyoŋ hitaande) ko adii (Inndo)—so tawii ko ɓooyɗi, ina kollita sifaa ŋoral leporid, ɗum noon ina addana Ochotonidae feeñde e Leporidae haa jooni ina yaaji e nder yontaaji ɓennuɗi.[12]

Kladogram oo ummorii ko e Matthee et al., 2004, tuugiiɗo e ƴeewndo taƴe nukliyeer e mitokondriyaal.[13]

Leporidaaji

Nesolagus (ɓowɗi ɓuuɓɗi)

Poelagus (mbabba bunyoro)

Pronolagus (ɓowɗi kaaƴe boɗeeje)

Romerolagus (mbabba wulnde)

Silvilagus (wutte cotton)

Brakilagus (mbabba pigme)

Kaprolagus (ɓuuɓri ɓuuɓndi)

Oriktolagus (mbabba Orop)

Bunolagus (mbabba maayo)

Pentalagus (mbabba Amami)

Lepus (baali)

Senngo

windugo

Winndannde mawnde: Doggol leporideeji

Leñol Leporidae (ɓowɗi e mborosaaji):[1]

Leñol Pentalagus

Amami mbaroodi, ɓuuɓri pentalagus

Leñol Bunolagus

Mbaroodi maayo, Bunolagus montikularis

Leñol Nesolagus

Ɓoornugol Sumatra, Nesolagus netscheri

Ɓoornugol ɓoccoonde annamite, Nesolagus timminsi

Leñol Romerolagus

Ɓoornugol ɓuuɓol, Romerolagus diazi

Leñol Brakilagus

Ɓoornugol pigme, Brakilagus idahoensis

Leñol Silvilagus

Leñol Tapeti

Ɓoornugol ndiyam, Silvilagus ndiyam

Tapetí Andes, Silvilagus e indinus

Tapeti Bogota, Silvilagus pollinariis

Tapetí Ekuwator, Silvilagus daulensis

Tapetí ɓurɗo heewde, Silvilagus Beresiil

Tapetí fulɓe, Silvilagus fulvescens

Koɗorɗe diisnondiral, Silvilagus dicei

Tapetí Amerik hakkundeejo, gabbi Silvilagus

Tapetí fuɗnaange, Silvilagus ɓuuɓɗo

Koɗorɗe Omilteme, Silvilagus insonus

Tapetí Nicefor, Sylvilagus nicefori

Ɓoornugol marsandiis, Silvilagus palustris

Tapetí Surinaam, jibinannde Silvilaas

Tapetí Kolommbi, Silvilagus salentus

Tapeti Santa Marta, ɓiɗɓe leydi Silvilagus

Tapetí hirnaange, Silvilagus ɓurɗo mawnude

Tapeti koɗki, tapeti Silvilagus

Ɓoornugol lesdi Venezuela, biyeteeɗo Sylvilagus varynaensis

Leñol Silvilagus

Koɗorɗe jeereende, Silvilagus audubonii

Koɗorɗe Meksik, Silvilagus kunikularis

Koɗorɗe fuɗnaange, Silvilagus floridanus

Tres Marias ko wutte daneejo, Sylvilagus daneejo

Koɗorɗe tiiɗɗe, Silvilagus holzneri

Koɗorɗe tufnde, ƴiye Sylvilagus

Koɗorɗe Apalasi, ko ƴiye ɓuuɓɗe

Koɗorɗe Angalteer kese, Sylvilagus mbayliigu

Mikrolagus

Ɓoornugol mboros, Silvilagus bachmani

Leñol Oriktolagus

Mbaroodi Orop, Oriktolagus cunikulus

Leñol Poelagus

Bunyoro rabbit, Poelagus marjorita

Leñol Pronolagus

Haayre boɗeere jibinannde, Pronolagus crassicaudatus

Haayre boɗeere Jameson, Pronolagus randensis

Haayre boɗeere Smith, Pronolagus rupestris

Haayre boɗeere Hewitt, wiyeteende Pronolagus saundersiae

Leñol Kaprolagus

Hare hispid, Kaprolagus hispidus

Lepus

Leñol Makrotolagus

Jaak antilope, Lepus alleni

Leñol Poesilolagus

Hare ɓuuɓnde, Lepus ameriknaajo

Lepus lepus

Hare Arktik, Lepus arktik

Hare Alaska, Lepus otus

Hare koɗorɗe, Lepus timidus

Leñol Proeulagus

Jaak ɓaleejo, Lepus insularis

Hare jeereende, Lepus tibet

Tolai hare, Lepus tolai

Leñol Eulagos

Hare ɓuuɓɗo, Lepus castroviejoi

Yunnan hare, lepus kosam

Hare koreeji, Lepus koreanus

Hare Orop, Lepus orop

Hare Manchurian, Lepus manshurikus

Hare toownde Ecoppi, Lepus starcki

Leñol Sabanalagus

Hare Ecoppi, Lepus fagani

Hare savanna Afrik, Lepus victoriae

Leñol Indolagus

Hainan hare, Lepus hainanus

Hare indiyankeere, Lepus nigrikolis

Hare Birmaani, Lepus peguensis

Sinolagus

Hare Sinuwaa, Lepus sinensis

Leñol Tarimolagus

Yarkand hare, Lepus yarkandensis

Sedis ko aldaa e seedantaagal

Jaak Tamaulipas, Lepus altamirae

Hare Japon, Lepus brachyurus

Jaak ɓaleejo, Lepus kaliforni

Jaak daneejo, Lepus callotis

Kap hare, Lepus kapensis

Hare Korsi, Lepus korsikan

Jaak Tehuantepek, Lepus flavigularis

Hare Granada, Lepus granatesis

Hare Abisini, Lepus habesinikus

Hare wootere, Lepus oiostolus

Scrub hare, Lepus saksatilis

Ɓoornugol wutte daneejo, Lepus townsendii

Geno †Serengetilaas

†Serengetilagus gonɗo e ɓuuɓri

Leñol †Aztlanolagus

†Aztlanolagus agilis

Ñaamde

taƴto

Ñaamooɓe mborosaaji e mborosaaji ina njeyaa heen : mborosaaji, mboddi, ƴiye, kaniiji, pusiiji, musteliduuji, ƴiye e ƴiye. Daabaaji ñaamooɓe mborosaaji roadkill ina njeyaa heen mborosaaji e mborosaaji.

Ƴeew kadi

windugo

icon Portal ɓowɗi e ɓowɗi

Mara (daabaaji)

Viskaa

Tuugnorgal

taƴto

windugo

^ Juppude haa: a b Hofman, R.S.; Smith, A.T. (2005). "Yamiroore Lagomorfa". To Wilsoon, D.E.; Jannguɗo, D.M (ƴeewndotooɗo). Muuñal daabaaji winndere ndee: Ƴeewndo taksonomi e geɗe leydi (3rd ed.). Jaaynde jaaɓi-haaɗtirde Johns Hopkins. 194-211. ISBN 978-0-8018-8221-0. OCLC 62265494.

^ Juppude haa: a b c Chapman, J.; Snayder, E. (1984). Makdonald, D. (moƴƴinoowo). Ansiklopedi ko faati e daabaaji. New York: Goongaaji e dow fiilngo. 714-719. ISBN 978-0-87196-871-5.

^ Ralls, Katariin (lewru suwee 1976). "Mammals ɗi rewɓe ɓuri worɓe mawnude". Ƴeewndo lewru kala e Biyoloji. 51 (2): 245-276. waɗde:10.1086/409310. PMID 785524. S2CID 25927323.

^ Ko ɓuri moƴƴude, ko Troy L.; Henri, Travis Hill (1994). "Lepus arktik". Muuñal (457). Fedde Ameriknaare annduɓe kosam (banndi 2 lewru Juko hitaande 1994): 1–9. waɗde:10.2307/3504088. JSTOR 3504088. OCLC 46381503. S2CID 253989268.

^ "Hare ɓuuɓɗo". eNature: Ardiiɓe ladde. eNature.com. 2007. Moƴƴinaama e asli mum ñalnde 16 lewru Yarkomaa 2009. Heɓtinaama ñalnde 23 lewru Mars 2008.

^ "Yiylaade mbaydi ñamri keeriindi mbabba". Rawaandu ngam Dummiiji. Ƴeewtaa ko ñalnde 14 lewru bowte 2013.

^ Elbrok, Mark (2006). Koppi daabaaji : Ardorde sifaaji Amerik worgo. Mekanisburg, PA: Defte Stackpole. 249 haa 259. ISBN 978-0-8117-3309-0.

^ Belle, Diyaana; Smith, Andru T. (2006) [hakke winndude 2001]. "Lagomorfiiji". To Makdonal, Daawuuda; Norris, Sasha (moƴƴinoowo). Ansiklopedi ko faati e daabaaji. Londres: Fedde ƴeewndo Brown. p. 695. ISBN 0-681-45659-0.

^ Debbo, Emiliyo; Kabesas-Dias, Sara; Blanco-Aguiar, José Antonio (1 ut 2006). "Facciro taariiha ngeedam nder Leporidae: jarribaago nyaamdu ɓundu e miijooji dumunna". Jaaynde biyoloji renndo Linnean. 88 (4): 603-610. Doi:10.1111/j.1095-8312.2006.00646.x. ISSN 1095-8312.

^ Chapman, Yuusuf A. (1 suwee 1984). "Latitude e wakkati jibinannde nder ɓowɗi Aduna Keso (Leporidae: Sylvilagus e Romerolagus)". Naturalist Ameriknaajo. 124 (3): 442-445. waɗde:10.1086/284286. JSTOR 2461471. S2CID 83584955.

^ Safaara, R.J.G.; Long, M.R. (1986). Evolution mammal: ko doggol hollirngol. New York: Goongaaji e dow fiilngo. 128 haa 129. ISBN 978-0-8160-1194-0.

^ Handwork, Brian (21 mars 2008). "Haayre Paska: Ɓoornugol ɓowɗi ɓurɗi ɓooyde e winndere nde tawaama". Kabaaru geɗe leydi. Fedde Geɗe Ngenndiije. Moƴƴinaama gila e asli mum ñalnde 22 mars 2008.

^ Mati, Konraad A.; e woɗɓe. (2004). "Supermatrix Molecular mo Rabbit e Hares (Leporidae) ina addana en anndude mbayliigaaji joy hakkunde leyɗeele e nder Miyosen". Biyoloji njuɓɓudi. 53 (3): 433-477. Doi:10.1080/10635150490445715. ID 15503672.

  1. "Data export". DAD-IS (Domestic Animal Diversity Information System). FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations). 21 November 2017. Retrieved 30 March 2018.
  2. Template:OEtymD
  3. Booth, J.L.; Peng, X.; Baccon, J.; Cooper, T.K. (2013). "Multiple complex congenital malformations in a rabbit kit (Oryctolagus cuniculi)". Comparative Medicine. 63 (4): 342–347. PMC 3750670. PMID 24209970.
  4. Zapletal, D.; Švancarová, D.; Gálik, B. (2021). "Growth of suckled rabbit kits depending on litter size at birth". Acta Fytotechnica et Zootechnica. 24 (1): 55–59. doi:10.15414/afz.2021.24.01.55-59. ISSN 1335-258X.
  5. "The Collective Noun Page". Archived from the original on 1 February 2008. Retrieved 30 January 2008.
  6. McClure, Diane (2018). "Breeding and Reproduction of Rabbits". Merck Veterinary Manual. Archived from the original on 6 January 2018. Retrieved 5 January 2018.
  7. "Common Questions: What Do You Call a Group of...?". archived copy of Animal Congregations, or What Do You Call a Group of.....?. U.S. Geological Survey Northern Prairie Wildlife Research Center. Archived from the original on 20 March 2015. Retrieved 26 February 2018.
  8. Korth, William W. (1994), "Classification of Rodents", The Tertiary Record of Rodents in North America, Topics in Geobiology (in Engeleere), Boston, MA: Springer US, 12, pp. 27–34, doi:10.1007/978-1-4899-1444-6_4, ISBN 978-1-4899-1444-6, retrieved 2024-09-16