Fulfulde: Ceertol hakkunde baylitte

Content deleted Content added
No edit summary
No edit summary
Gorol 1:
Fulfulde walla pulaar maa pular ko ɗemngal Fulɓe e Haalpulaar'en. Ɗemngal ngal no haalee e leyɗe keewɗe e Afirik. Haalooɓe fulfulde-pulaar ina kawra miliyonji 15 haa 16. Ɗemngal ngal ina jeyaa e suudu ɗemɗe Hiirnaange Atlantik, taweteendu kanyum duu e nder suudu ɗemɗe afirikankeeje ɓurndu yaajude wi'eteendu Niiser-Konngo. Ɗemɗe goɗɗe jeyaaɗe e ndun suudu ngoni: ce'aar (ɗemngal seereero) e njolfo. E ɗeen ɗiɗi ko seereero ɓuri ɓadondirde e pulaar.
 
1. Caltuɗe: Ko ɓuri heewde koo, pulaar ina feccee waɗee caltuɗe jowi mawɗe kawrooje e dawlaaji Fulɓe taariikayankooji (dawlaaji Fulɓe adiiɗi laamu kolonaaku). Kannje ngoni:
 
Pulaar Fuuta Tooro (no gasa ko e ngal diiwal ɗemngal ngal yalti), leydi Senegal Pular Fuuta Jaloo, leydi Gine Fulfulde Maasina, leydi Maali Fulfulde Liptaako, leydi Burkinaa Faso Fulfulde Adamawa, leydi Niiseriya e Kamarun.
Feccoore go'o no waawa wonirde nii:
 
 Pular Fuuta Jaloo
 Pulaar Fuuta Tooro
 Pulaar Firdu (maa Fulaadu maa Fulakunnda)
 Fulfulde Maasina
 Fulfulde Liptaako (Burkina Faso)
 Fulfulde Borgu (Benen e Togo)
 Fulfulde Hakkundeeri Najeeriya (laamu Usmaani Ɓii Fooduyee, wano Sokoto)
 Fulfulde Adamaawa
 
Ko ɓuri kon e Pulfule ɗen hino humii e gootal e diiwe limtaaɗe ɗoo, e piide misal si en ƴettii Fulfulde Bagirmi, ɗum ko leydi e nder Caad, ko e Adamaawankoore nden jeyaa. Fulfulde Funnaange Niijer ko e Fulfulde Hakkundeeri Najeeriya ɓuri jeydude, Fulfulde Hiirnaange Niijer ko e Liptaakuure e Maasinankoore jeyaa.
 
So en teskiima, ma en taw ina heddii fahin caltuɗe ɗalaaɗe hono pulaar Fulaadu (ɓaleeri Senegal e Gammbiya), Fulfulde Borgu e nder leydi Benen, fulfulde diiwaanuuji hakkunde Niiseriya. Kono ɗeen pulfule na ɓadii goɗɗe e ɗee ɗe adi-ɗen limtude yeru Borgu no ɓadondiri e Maasina, Fulaadu no nanndi e Fuuta Tooro no nanndi e Fuuta Jaloo, e maanaa no hakkunde maa fulfulde Caad walla Sudan ko e Adamawa jeydi.