Umaru Nagwamatse e Abu Bakr Atiku (hedde 1806 – 1876) woni sosɗo e laamɗo gadano (Sarkin Sudaan) Emira Kontagora.[1] Ko o taaniiko Usmaan dan Fodio e ɓiy sultan tataɓo kalifaandi Sokoto, hono sultan Abuu Bakri Atiku.[2]

Umaru Nagwamatse
ɓii aadama
Jinsugorko Taƴto
Ɗuubi daygo1806 Taƴto
Date of death1870 Taƴto

Ngendam

taƴto

Nagwamatse sosi Emiraaji Kontagora e hitaande 1864. O wonti laamɗo Emiraaji ɗii e ɓiɓɓe makko ɗiɗo ; Modibo e Ibraahiima.[3] O anndanooma no feewi e Sarkin Sudan, ɗum firti ko "Laamɗo ɓaleeɓe" kadi ko kanko woni gadano e nder galle laamu Sokoto Fulani e nder diiwaan Fuɗnaange leydi Najeriya ngam laamaade. Nagwamatse ko ɓiy sappoɓo Sultan Abubakar Atiku, jeyaaɗo e galle laamu Dan Fodio to Sokoto.[4][5][6]

Sarkin Sudaan Kontagora

taƴto

Innde ‘Kontagora’ ndee ummii ko nde almuɓɓe Umaru Nagwamatse mbiyi “Mu kwantar da goranmu mu ɗebi ruwa”, e ɗemngal Hausa, firti ko ‘en poti ko ɓuuɓnude gora/butel men ngam ƴettude ndiyam e nder maayo wooto’.[ 7] Wuro Kontagora sosi ɗum ko Umaru Nagwamatse caggal hareeji keewɗi e leƴƴi Kambari, Kamunku, Gwari e Dukkawa e ndeen nokku hakkunde 1842 - 1859. Ngal fuɗɗii soseede ko ribat e sahaa dille Jihaadi Sokoto Kalifaandi Sokoto. E hitaande 1859, Ahmadu Atiku, miñiiko, ƴetti jappeere laamu, hono Sarkin Musulmi. Ndeen o jaɓii haa timmi leydi ndi Umaru Nagwamatse tagi ndii, o rokki ɗum tiitoonde Sarkin Sudaan Kontagora.[7]